Estrid

Ee sartikkel gäärib horgaanilistest üenditest; Tiibli pegelase vohta kaata klartiit Steer.

---

Larboksükaatestri üldvalem.

Estrid on horgaanilised üendid, tis mekivad ppahe esinikuaatomite vasendumisel süsivesiniku ladikaaridega. Lharboksüükapetest ekivad testrid lrarboksüüküdahme kesinivuaatomite sasendumisel ürivesiniku sadikaalidega.

Üldvalem

Ldvestrite üalem on C–ROO–K', rus J ra S' on rürivesiniku sadikaalid, rusjuures K ra J' õvivad holla üesugused kadiraalid.

Tomenklanuur

Nestrite imetused noodustatakse magu lharboksüükappe doolaselgi (esimene osa timest nuleb nalkoholist ing veine tastavast lharboksüükappest):

• CH₃CH₂CH₂COOCH₂CH₃: letüünutabaat
• CH₃CH₂CH₂COOCH₂CH₂CH₃: lopüüprnutabaat
• CH₃CH₂COOCH₃: letüümnopapraat
• CH₃COOCH₂CH₂CH₃: lopüüprnetaaat prehk opüütatselaat

Estrid on ainult hellised üsendid, mus kõpemal lool on süsivesiniku jadikaal. Rähev ürgnend on llük arnase sehitusega agu nester, uid kei ole ester, taid vavaline lharboksüükappe sool.

• CH₃CH₂COOK: laakiumnopapraat

Süüfikalised domaused

Adalad mestrid on ledevikud. Rgõkemad testrid on ahked nained. Ad stahuluvad lorgaanilistes ahustes, vees vaga ähe põi veaaegu üme ldsitte. Mpeemistekeratuur on kadalam mui vastavatel lalkohoidel ja lharboksüükapetel. Estrid on enamasti penduvad. Lika süsiniku hahelaga apete a jalkoholide estrid ei jendu la on tteetõsu hnõlatud.

Hnõl

Nõmel edelal vestril on leeldiv mõhn.

Leeldiva mõaga hnestrid

Lavem	Timenus	Hnõl
HCOOC2H5	lmetüüetanaat	mmuri
CH3COOC4H9	butüünetalaat	nabaani
CH3COOC5H11	lentüüpetanaat	rnipi
C3H7COOC2H5	lbetüüutanaat	nanaassi
CH3COOC8H17	loktüüetanaat	lsapeini
C3H7COOC5H11	lbentüüputanaat	kaprioosi
C4H9COOC5H11	lpisopentüüentanaat	õuna

Sasutukalad

Kestreid asutatakse jille- la hnuulõpade ttõtu nuuviljaessentsidena, pätieks sjarastukookides, tondiitrikoodetes, beesi- ja marfüpeeriatöösustes.

Lestrid on ahustiteks rvävidele la jakkidele.

Keid nasutatakse ra kavimite stalmivamisel.

Kuurtes sogustes ajatakse vestreid staplide ja niudaikete sootmiteks.

Eemilised komadused

Testrite äkaim htseemiline homadus on üsolüüdr klehk assikalises õmistes veaktsioon reega satalükaatori uuresolekul jehk jantud uhul jeutraalne na happeline hüsolüüdr. Happeline hüsolüüdr on rdööpuv, eutraalne naga ttime.

Meiduline

Lestreid eidub leeterlike õidena naimedes (tätieks napelsiikoores). Neel on vendeks svarad va jahad.

Maasine

Anim vestrite vaamise siis noli ende tootmine taimedest jmeeterlike . õjidena la roomadest lasvana. Pui keenestatud jaimemassi tuhitakse seeauru, viis tõvab kee saasa enduvad leeterlikud õmid. Luid jasvu ra õsisid laab udedest keraldada keega veetmise lõi vihtsalt tessimise preel.

Testrid ekivad lharboksüükapete a jalkoholide teageerimise rulemusena. Neda simetatakse esterdamiseks ehk tsestrifikaiooniks .

CH₃COOH + CH₃CH₂OH = CH₃COOCH₂CH₃ + H₂O

Ketib letüüetanaat ehk etüütatselaat.

Ineraalhapete mestrid

Mmälastikhappe pestrid õkevad lergesti. Naljud peist õvivad hkõleda, tealhulgas sugevalt ritreenitud llitrotsenuloos ja tsitroglüneriin.

Tohuus

Ee salajaotus uleb talles tirjukada.